Loodus

Ida-Viru maakond paikneb maastikulise liigestuse järgi neljas maastikurajoonis: Soome lahe rannikumadalik, Viru lavamaa, Alutaguse madalik ja Peipsi rannikumadalik.
Maakonna pinnamood on üsna tasane, põhjaosas asub Viru lavamaa, keskel selle kõrgiem osa - Jõhvi kõrgustik. Maakonna lõunaosa on madal, seal asub Alutaguse madalik ja edelaosas asub Peipsi rannikumadalik.
Soome lahe rannikut äärestab kogu maakonna ulatuses Põhja-Eesti pank. See pankrannik on Balti klindi kõige kõrgem ja kõige pikem katkematu osa, mis kulgeb Sakalt Toila klindilaheni. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m, Ontika lähistel kuni 56 m üle merepinna. Panga jalamit palistab kitsa ribana rannikumadalik, mis laieneb idas Narva jõe alamjooksul 6 kilomeetrini. Ontikast ida pool, Valaste suurkraavil asub Eesti kõrgeim, 20-25 m kõrgune Valaste juga.
Kolmest küljest ümbritseb maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Maakonna idapiiril on kunstlik veekogu - Narva veehoidla, läänepiiril Uljaste järv ja Tudu rabajärv.
Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe (kohati ka veehoidla) kaldajoont.
Maakonna territooriumil on palju järvi, neist 70 on suuremad, kui üks hektar. Järvede kogupindala on 590 ha (0,18 protsenti maakonna territooriumist).
Ida-Viru maakonnas on Eesti kõige suurem järvestik - Kurtna järvestik.
Maakonda veestavad 165 jõge, oja jm. veekogu, neist 15 suubuvad Soome lahte, 15 Peipsisse ja 11 Narva jõkke. Pikimad on Rannapungerja jõgi, Mustjõgi, Avijõgi ja Tagajõgi.
Maavaradest leidub põlevkivi, fosforiiti, sinisavi, lubjakivi, ehitusliiva ja turvast।

Ajalugu

1938. aastani oli Virumaal nüüdse Ida–Viru maakonna osas 19 valda.
Auvere–Joala – vallajuhid A.Reinsalu, M.Lausa, Erra – K.Innos, Iisaku – A.Aru, J.Teder, Illuka – E.Sibrik, A.Tammjärv, Järve – Al.Kallaste, J.Peedo, Jõhvi – A.Leitmaa,A.Sarap, Kalvi – J.Ruberg, L.Samel, Kohtla – A.Kaup, J.Rooden, Kose – T.Jõgi, A.Vene, Maidla – Ed.Ilves, K.Janberg, Mäetaguse – J.Reimand, R.Kirs, Narva – N.Raja, R.Seinkivi, Peetri – G.Johannes, H.Solom, Püssi – Joh.Eero, A.Soosaar, Skarjatina – N.Vlassovski, H.Randla, Tudulinna – T.Luhamaa, J.Taimsaare, Vaivara – V.Annus, H.Toom, Vasknarva – J.Käsperov, R.Peremet, Voka – E.Vöörmantsik, H.Uus.
Peale 1938–1939 aasta omavalitsusreformi käigus säilitas väga vähe valdu oma endise nime ja piiri.
Alutaguse, Erra, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Narva, Raja, Piiri, Tudulinna, Tärivere, Vaivara, Vasknarva.
24.november 1944 aastal eraldati Eesti NSV territooriumist 3 üle Narva jõe olnud valda (Raja–, Piiri– ja Narva vald) ja viidi Vene FSV'i koosseisu. Selle aluseks oli J.Vares Barbaruse avaldus ja NSVL Ministrite Nõukogu otsus.
Kuni 1949. aastani moodustasid tänapäeva Ida- ja Lääne-Viru maakond ühtse Viru maakonna ehk Virumaa. Virumaale kuulusid kuni 1944. aastani ka Narva–tagused alad. Avinurme ja Lohusuu vallad olid Tartumaa osaks.
Aastal 1949 eraldati Jõhvimaa omaette maakonnaks ja Jõhvi sai maakonnalinnaks.
26. september 1950 moodustati Kiviõli rajoon 855 km². Jõhvi maakonnast sai Jõhvi rajoon 1785,6 km² Vaivara ala allutati Narvale ja moodustati Narva linnapiirkond 340 km², kuhu kuulus 5 külanõukogu ning Kohtla–Järve linnapiirkond 32 km². Oonurme ja Tudulinna piirkond koos Tartumaaale kuulunud Avinurme ja Lohusuu piirkondadega kuulus nüüd Mustvee rajooni 1047 km².
Aprillis 1952 moodustati Eestis kolm oblastit – Tallinna–, Tartu– ja Pärnu oblast. Virumaa allutati Tallinna oblastile. Aprillis 1953 oblastid likvideeriti.
Rajoonide arvu vähendati 1959. Likvideeriti Kiviõli ja Mustvee rajoon. Kiviõli rajooni ala anti Kohtla–Järve linnanõukogu alluvusse pindalaga.
Aastal 1960 allutati Jõhvi rajoon Kohtla–Järve linnanõukogule ja moodustati Kohtla–Järve linnapiirkond pindalaga 2587,6 km² .
Aastal 1964 nimetati Kohtla–Järve linnapiirkond Kohtla–Järve rajooniks. Jõhvi oli rajoonikeskus kuni 1978. aastani. Aastaks 1967 olid Narva linnapiirkonna külanõukogud ühendatud Kohtla–Järve rajooniga Kohtla–Järve rajooni pindala 3186,7 km².
1990. aasta algusest eksisteerib endise Kohtla-Järve territooriumil maakond, algul Kohtla-Järve maakonna, 1990. aasta märtsist Ida–Viru maakonna nime all.

Ida-Viru maakond

Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaa Leningradi oblastiga।
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Ida-Viru maakonnas oli 173 777 elanikku. Neist 44,8% oli mehed ning 55,2% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,4‰, suremuse üldkordaja 15,3‰ ja loomulik iive -5,9‰. 19,9% elanikest oli eestlased, 70,8% venelased, 2,7% ukrainlased, 2,8% valgevenelased ja 1,4% soomlased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 13,4%, tööealisi (vanuses 15-64) 68,4% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,2%. Töötuse määr oli 16,2%. Elanike tihedus oli 52 in/km².